Elumajades on mugavaks äraelamiseks vajalikud kvaliteetsed kommunikatsioonid, sealhulgas kütmiseks vajalikud. Küttekommunikatsioonid jaotuvad ühetorulisteks ja kahetorulisteks.

Kahetorulises küttesüsteemis tsirkuleerib köetud soojuskandja soojendajast radiaatorini ja tagasi. Erinevalt ühetorusüsteemist on kahetorusüsteemis torujuhtmetel kaks osa: ühte osa mööda toimub kuuma soojuskandja transport ja jaotus, teist osa mööda suundub jahtunud vedelik radiaatorist tagasi katlasse.

Elementide ühendamise järgi eristatakse kahetorusüsteemis (edaspidi KTS) vertikaalset ja horisontaalset süsteemi.

Vertikaalses süsteemis ühenduvad kõik radiaatorid vertikaalse püstaku külge. Selline süsteem võimaldab mitmekordses majas ühendada eraldi iga korrus püstaku külge.

Horisontaalset süsteemi kasutatakse ühekordsetes, suure pinnalaotusega majades. Selles süsteemis ühendatakse küttekehad horisontaalse torujuhtmestiku külge.

Veel hiljuti olid kõige laiemalt kasutusel ühetorusüsteemid (edaspidi ÜTS). Kaasaegsed nõuded eluruumide kütmise normidele on toonud kaasa termostaatide paigalduse, mis kindlustab eluruumide kütmise. Termostaadi nõude tõttu kasutatakse KTS üha enam. KTSil on veel mitmeid teisi eelised:
1. Kuna soojuskandja on kõikide radiaatoritüüpide jaoks üks, siis ÜTS puhul toimub astmeline temperatuurikadu. Tsükli lõpuks on soojuskandja temperatuur langenud kolmandiku võrra. Kaasaegse KTS puhul temperatuurikadu ei täheldata, soojuskandja tsirkuleerib pidevalt ilma temperatuurikaota.
2. Et kompenseerida soojuskadu ÜTS puhul, tuli radiaatori sektsioonide arvu suurendada. KTS võimaldab paigaldada palju kompaktsemaid radiaatoreid.
3. Kahetorusüsteemi puhul on võimalus reguleerida soojuse hulka iga süsteemi radiaatoril eraldi. See võimaldab hoida igas toas vajalikku temperatuuri. Soojuse eraldamine on iga radiaatori puhul autonoomselt reguleeritav ega ole seotud teiste süsteemi elementidega.
4. ÜTSi iseloomustab järkjärguline töösurve kadumine süsteemis. Kui ÜTS montaaž on tehtud korrektselt, on kadu minimaalne. Tänu sellele on võimalik kasutada vähem võimsat pumppaigaldust.
5. Kahetorusüsteemis on iga radiaator eraldi üksus, mida on võimalik isoleerida lukustusklappidega. Süsteemi õigesti teostatud montaaž koos lukustusklappide paigaldusega võimaldab vahetada üksikuid radiaatoreid ilma kogu süsteemi peatamata. ÜTSi puhul, kus kõik radiaatorid on jadaühenduses, seda võimalust ei ole.

Sellisel viisil on kahetoruline küttesüsteem ratsionaalne valik igasuguse elamispinna jaoks. Kahetorusüsteemi kütmine on kordades efektiivsem ning süsteemi ise on mugavam kasutada.

Kahetoruline küttesüsteem

Ühetoruline küttesüsteem ei ole hetkel Eestis eelistatuim valik. Enamikel juhtudel on seda võimalik leida kodudest, kus veel ei ole küttesüsteemide uuendust teostatud. ÜTS täisrenoveerimine (termostaadi ventiilide, tihendite, uute torude ja radiaatorite paigaldus) läheb maksma rohkem kui terve süsteemi vahetus kahetorusüsteemi vastu.

Enamikul juhtudest on ÜTS renoveerimine termoventiilide, termostaatide ja tihendite paigaldus radiaatoritele; radiaatorid ise ja torud jäävad vahetamata – need faktorid ei anna seda tulemust, mida on võimalik saavutada kahetorusüsteemi paigaldamisel.

Ühetoruline küttesüsteem

Süsteemi täielik vahetus koosneb mõnest etapist:
1. Küttesüsteemi renoveerimisprojekti koostamine, kus näidatakse ära kõik andmed süsteemi montaažiks ja balansseerimiseks.
2. Küttemagistraali vahetus keldris uute kinnituste, kraanide paigaldamisega, ventiilide balansseerimisega, ventiilid õhu ära juhtimiseks. Kui kasutatakse raudtorusid, siis värvitakse torud ja ühendused kruntvärviga. Edasi toimub survestamine ja keldrimagistraali läbipesu. Töö vastuvõttu teostab tellija ja ehitusjärelevalve.
3. Uute radiaatorite laialijagamine mööda korterreid.
4. Soojustorude ja radiaatorite vahetus korterites. Radiaatoritele paigaldatakse termostaatventiilid, ventilatsiooniavad (viimastel korrustel automaatsed). Toimub termostaatventiilide eelhäälestus (häälestatakse vajalik soojuskandja kogus iga radiaatori jaoks). Torud kinnitatakse seinale klambritega.
5. Paigaldatakse pump kütteüksuses, mille tootlikkus muutub vastavalt vee kogusele süsteemis. Toimub survestamine ja uue küttesüsteemi läbipesu. Keldris olevad küttetorud isoleeritakse. Kõik tehnilised nõuded on projektis välja toodud.
6. Küttesüsteemi balansseerimine (üks tähtsamaid etappe).
7. Termostaatide paigaldus radiaatoritele.